airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

MODY

MODY tassaavoq diabetes pinngoqqaammi allannguummik patsiseqartoq. Nunatsinni diabetisimik nappaateqartut 10%-it 15 %-illu akornanniittut tamatuminnga nappaateqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.

MODY (’Maturity-Onset Diabetes of the Young’) amerlanerni 25-iliitinnani nappaatigineqalersarpoq.

MODY-it assigiinngitsut
MODY-it assigiinngitsut 14-iupput. Pinngoqqaammi allannguutip sumiinnera MODY-mik sorlermik nappaateqarnermut aalajangiisuusarpoq. MODY3 (pinngoqqaammi HNF1a-mi allannguut) nunatsinni nalinginnaanerpaavoq.
MODY-ni amerlanerpaani timi insuliniliorsinnaavoq, naammattumilli sanasinnaanani.

Kingornunneqarsinnaanera
MODY-ip kingornunneqartarnera nalinginnaaqaaq. Meeqqat angajoqqaavisa arlaat qatanngutaalluunniit MODY-mik nappaateqartut affaat tamatuminnga nappaateqalissapputtaaq. Ilaquttat arlaat tamatuminnga nappaateqanngikkaluarpataluunniit MODYmik nappaateqartoqalersinnaavortaaq.

Nappaat qanoq suussusersineqartarpa? Aaversinnikkut piffissami sivisujaami aap akuata sukkup annertussusaa uuttorneqartarpoq.

Modymik nappaateqarnermi kingunerluutaasartut suut nalinginnaanerpaappat? Aap akua sukkoq piffissami sivisuumi qaffasippallaarpat, sianiutitit taqqatillu ajoquserneqarsinnaapput. Tamatuma kingurisinnaavai isigiarsuttunngorneq, tartut ajoquteqalernerat, malussarsinnaassutsip annikillinera, aallu ingerlanerliulernera qaratsap uummatillu taqaagut milittoorsinnaanermik annertusisitsisoq.

Nammineq qanoq iliorsinnaavit? Pujortarnerup kingunerluuteqalersinnaanermut aarlerinaat annertusisittarpaa. Timimik atuineq aap akuata sukkup nalimmassarnissaanut annertuumik sunniuteqarpoq kingunerluutaasartunullu illersuutaaqataalluni.

Qanoq nakorsaasoqartarpa? Nakorsaanermi MODY sorleq nappaataanersoq apeqqutaavoq. Taamaammat nakorsaaneq eqqortoq aallartinneqarsinnaaqqullugu pinngoqaatitigut misissuiffigineqarnissaq pingaaruteqarpoq.

Diabetesimik nappaateqarnermi killiffik: Diabetesip qanoq akulikitsigisunik misissorneqartarnissaa inummiit inummut assigiinngeqaaq, minnerpaamilli ukiumut ataasiarluni misissortittoqartassaaq. Ukiut tamaasa aaversittoqartassaaq, qooq misissorneqartassaaq aallu taqqanut naqitsinera uuttorneqartassalluni. Tamatuma saniatigut ukiumut ataasiarlutik isikkat misissorneqarnissaat isillu ukioq allortarlugu misissorneqartarnissaat neqeroorutaavoq. Misissortittarnikkut diabetesip ajornerulernissaa pitsaalineqarsinnaavoq, kingulerluutinik pitsaaleeqataasinnaalluni kinguartitsisinnaalluniluunniit.