airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

Katsorsarneqarneq suleqatigiinnerlu

Type 2-diabetes-imik nappaammik suussaanik paasinninneq ingerlanneqareerpat, allat type 2-diabetes-erlutik ilisimanagu nappaateqartunit ajunnginnerusumik toqqammavissinneqassaatit. Katsorsarneqarnissamik periusissanik ilisimaarilluarnikkut peqqissutsinnik paarinnilluarsinnaanerit toqqammavissaqarluarnerulissaaq. Katsorsarneqassaatit, katsorsaasutillu suleqatigalugit peqqissutsit eqeersimaartumik iliuuseqarfigisinnaavat, nappaatillu nassatarineqartartut pinngitsoortissinnaanerussallugit.
Diabetes pillugu suleqatiginnilluarnissat
Diabetes-eqarninni inuk sunniuteqarluarsinnaanerpaaq tassaavoq illit nammineq. Inuunerpit sinnerani ingiaqatissannik nappaateqalersimanerit piaarnerpaamik akuersaarlugu inissinnikkut nappaateqalernerpit akisussaaffiginera aammattaaq tigunissaanut oqinnerulersitsissaatit.

Naatsumik oqaatigalugu inuunermik ingerlatsinissamik isumatusaartumik ataavartumillu ingerlatsinissannut toqqammaviliissaatit, nakorsaasorneqarnerillu katsorsarneqarnerillu pitsaasunik neqeroorfigineqarnerit tigulluarsinnaanerullugu, piffissamilu sivisuumik aanni sukkumik akoqassutsit aammalu aappit naqitsinerata qaffasissusaanik ataavartumik piffissamilu sivisuumik ingerlannissaanut, minnerunngitsumik ukiumoortumik nappaatit nassatarisaasartunik misissortinnerit ingerlassinnaalerluassallugit.

Pingaaruteqarpoq ammasuunissat unneqarinnisallu. Imminut unneqqariffiginissat aammalu katsorsaasunnut. Inuunninni allannguinissani eqquutsissinnaasorisannik piviusorsiortunik taasigit naliliillutillu oqaatigikkit, aammalu siunnersuutigineqartuni peqataaffigisinnaanngiffeqaruit aamma oqassaatit.

Timikkut eqeersimaartumik aalatitsisarnissaq aammalu isumatusaartumik nerisaqarnerit (immaqalu sanigorsarnissat, pualavallaarsimaguit) qanorluunniit sivisutigisumik diabetes- eqarsimagaluaruit inuuninni katsorsaatissatit pingaarnerpaat inuuninnilu ikorfartorfissatit. Illillu kisivit suliassat ingerlassinnaavatit.

Suliassanni katsorsaasut ikiuillutillu tapersersuisinnaapput ilitsersuillutik ilinniartitsillutillu. Ilisimasassanik tunisinnaavaatsit pisariaqartitannik – aamma nakorsaatinut tunngasuni allarpassuarnilu.
Piffissap ingerlanerani ammasumik suut piviusunngortissinnaanerlugit oqaluttuarigukku pitsaanerpaajussaaq.

Aamma ajunngilluinnarpoq katsorsaasunnut piumasaqaateqarlutit takutitsiguit. Diabetes- eqarninnik akisussaaffimmik nammineq tigusininnut takussutissaassaaq tamanna, aammalu akisussaaffimmik tigusinnaassannik naatsorsuutiginnissinnaasutut takussutissaalluni. Suleqatigiinnissassinni toqqammavissaqqissut.
Katsorsaasunni misissortittarnerit
Type 2-diabetes-eqartillutit ataavartumik katsorsaasunnut misissortikkiartertassaatit. Nakkutilliinerit katsorsaasuvit illit diabetes-ernerpianni ilinnoqqissaaq katsorsaatit pitsaanerpaat nassaarinissaanut nakkutilliinermik ingerlatsinerit iluaqutsissavaat. Diabetes-ernerit eqqortumik nakorsaasersorneqarneratigut diabetes-ivit ajorseriannginnissaa aammalu nappaatit nassatarineqartartunik pilersoqannginnissaa imalunniit kinguarsaasinnaanermik kinguneqarsinnaavoq.

Skemami takussutissiami ataani takusinnaavat minnerpaamik suut nakkutigineqarlutik misissorneqartariaqartassanersut. Pisariaqarfiani akulikinnerusumik ingerlanneqartassapput.

 Misissugassat   Akuttussuseq
 Piffissami sivisuumi aammi sukkoq (HbA1c)        Ukiumut arlaleriarlugu
 Aap naqitsinera  Ukiumut arlaleriarlugu
 Oqimaassuseq  Ukiumoortumik
 Kigutit  Ukiumoortumik
 Isikkat   Ukiumoortumik
Tartut (quup misissornera)   Ukiumoortumik
 Isit  Ukiut marlukkaarlugit

Misissortinnissamut piareersarit
Katsorsaasunni nakorsiarnitit pitsaanerpaamik angusaqarfigikkit, pingaaruteqarporlu misissortinnerit piareersarluartassagisi. Allattuivinnut imaluunniit uuttortakkat allattorsimaffianut takussutissatit allattukkit imalunniit misilittakkatit allattukkit.

Nalornissuteqaruit arlaanik imaluunniit immikkuullarissumik paasisaqaruit nassuiaatissaqartinngisannik, katsorsaasut taava aperiuk tulliani misissortiffissanni, imaluunniit oqaloqatiginninnissamik piffissamik piaartumik inniminniigit.
Nalunaarsuiffitit journal-itit
Katsorsaasuit uuttortarneqartut pillugit aassiortinnitillu qanoq takussutissaqarnersut oqaluttuaralugillu nassuiaassutigisassavai. Assersuutigalugu aanni sukkumik akoqassutsit aammalu aappit naqitsinera allallu ilinnut misissortinnerit pingaaruteqartut.

Katsorsaasuvit diabete-eqarnerit nalinersortassavaa inuuninni peqqissutsillu nalilersornerisigut inuuninnilu inissisimanerit aallaavigalugu. Taamaammat oqartoqarsinnaanngilaq inuit type2-diabetes-ertut aalajangersimasumik ataatsimik periuseqarluni misissorneqartartut.

Oqaloqatiginnikkiartornermi ilaquttamik imaluunniit ilisarisimasamik peqateqarluni ornigunnissaq isumatusaarnerusinnaalluarpoq, paasissutissat tamaviisa eqqaamanissai ajornakusoorsinnaasarmat. Allattuijutiginissaq taamaammat isumatusaarneruvortaaq.
Piffissami sivisuumi aammi sukkumik akoqarneq HbA1c
Piffissami sivisuumi aanni sukkoqarnerit nakkutiginissaa pingaaruteqarpoq. Piffissami sivisuumi aani sukkoq (aamma ulluinnarni taaguutilik: oqajamaaq) HbA1c-mik taaguuteqarpoq, glukose-millu akoqassutsit annertussusaat agguaqatigiisillugu annertussuseqarnerinik takussutissaalluni, tassani qaammatini pingasuni kingullerni aappit qanoq glukose-mik akoqarsimanera uuttortartarlugu. Naatsorsuieriaasiuvoq immikkut ittunik uuttuutinik diabetes-ertunik katsorsaasartuusunit uuttuutaasartut misissuutaasullu imaluunniit laboratorium-imi suliarineqartartut.

Illit piffissami sivisuumi aanni sukkoqassutsit (HbA1c) 48-58 mmol/mol (6,5-7,5 %) qaangersimannginnissaa innersuussutaavoq.

HbA1c mmol/mol uuttuutit       HbA1c % Siusinnerusukkut uuttukkat
31 5,0
42 6,0
48 6,5
53 7,0
58 7,5
64 8,0
75 9,0

Nakorsaatit katsorsartinninni naammattoorsinnaasatit
Type 2-diabetes-imik nappaateqartut arlariikkuutaanik nakorsaatinik katsorsarneqartarnerat nalinginnaasuuvoq. Diabetes-ertunullu iisartakkat arlallit tunniunneqartarneri immikkuullarissuunngilaq.

Taamaammat pingaaruteqarpoq katsorsaasuvit innersuussutai malissallugit, aammalu tunniussai atortut tamaasa tigusarnissai.

Pingaaruteqarportaaq ilisimassallugu aanni sukkup akoqassusianik aammalu aappit naqitsinerisa takussutissartai nalinginnaasuugaluartut diabetes-imik nappaat suli timinniimmat aammalu inuuninni ileqqutit periutsitillu isumatusaartut naapertorunnaarukkit takussutissaqalissammat, imaluunniit iisartakkat nakorsaatillu tunniunneqartut atorunnaaraluarukkit takussutissaqalissammat.

Nakorsaatit saniatigut sunniuteqarsinnaapput. Nakorsaatitit peqqutigalugit saniatigut sunniutinik misigisaqaruit katsorsaasut oqaloqatigissavat.